|
Post by Maria Worthington on Aug 7, 2007 14:32:43 GMT 3
Maria oli lõpuks, peale pikka longatud teed jõudnud haiglatiiba. Neiu potsatas kohe ühele voodile ja ohkas vaikselt. ,,Proua Promfey! Proua Promfey!,, karjatas tüdruk ning peagi jooksis tema juurde valges kuues Promfey. ,,Oi-oi Maria, mis juhtus?,, küsis Promfey Marialt. ,,Nagu sa näed, olen arvatavasti luuaga vastu lendluudpalli väravaposti lennanud,, ütles neiu valus piineldes, kuna Proua Promfey kiskus neiu murtud kätt. Peagi oli proua Promfey tüdruku käe lahasesse pannud ja käskis nüüd Marial voodis lamada. ,,Sa pead siin viibima vähemalt täna õhtuni, ma jälgin sind,, lausus Promfey ning kiirustas uuesti enda kabinetti.
|
|
|
Post by Maria Worthington on Aug 7, 2007 15:10:44 GMT 3
Tüdruk lamas voodis, haiglatiivas mis oli kõhedalt tühi. Kuskilt alt Sigatüüka saalist oli kosta laste kilkeid, tähendas et oli lõppenud järjekordne sõõlamis tseremoonia. ''Oeh..Vaevalt ei keegi siia satub ja minuga rääkima tuleb'' mõtles Maria ja ohkas vaikselt, seejärel katsus ta enda lahases kätt ning karjatas tasaselt, kuna käsi oli väga valus.
|
|
|
Post by Tempest T. Bardinet on Aug 7, 2007 16:12:47 GMT 3
Tempest astus haiglatiiba. Tal oli plaanis küsida Pomfrey käest peavalude jaoks midagi. Poisil oli viimasel ajal tihti pea valutama hakanud. Vaadates ruumis ringi märkas ta ühte tüdrukut voodis lamamas. Tempesti peast käis jälle valu läbi. Kuidas sa oma käe murdsid? küsis ta talt. Ise imestades, sest ta ei näinud ju tüdruku kätt.
|
|
|
Post by Maria Worthington on Aug 8, 2007 18:05:34 GMT 3
,,Lennates, ma pole ennem kordagi murdnud ja nüüd järsku vastu väravaposti,, ütles Maria ja üritas näole naeratust manada.
|
|
|
Post by Tempest T. Bardinet on Aug 8, 2007 20:27:01 GMT 3
Tempest vaatas tüdrukut ja ütles. Sa ei pea ennast naeratama sundima.
|
|